1991
1991. aasta
Sajandid: 19. sajand - 20. sajand - 21. sajand
Aastakümned: 1940. aastad 1950. aastad 1960. aastad 1970. aastad 1980. aastad - 1990. aastad - 2000. aastad 2010. aastad 2020. aastad 2030. aastad 2040. aastad
Aastad: 1986 1987 1988 1989 1990 - 1991 - 1992 1993 1994 1995 1996
Sisukord |
[redigeeri] Sündmused maailmas
[redigeeri] Jaanuar
- 13. jaanuar – Leedus Vilniuse teletorni juures ründasid ööl vastu 13. jaanuari dessantväelased ja eriüksus Alfa relvastamata rahvamassi. Surma sai 14 inimest, vigastada ligi 1000.
- 14. jaanuar – Riias Vecmilrgavise silla juures tulistas OMON silla kaitsjaid. Õhtul korrati rünnakut.
[redigeeri] Veebruar
- 19. veebruar – Boriss Jeltsin kutsus Mihhail Gorbatšovi üles tagasi astuma, väites, et viimane ohverdab võimu säilitamise nimel reformid.
[redigeeri] Märts
[redigeeri] Aprill
- ...
[redigeeri] Mai
- ...
[redigeeri] Juuni
[redigeeri] Juuli
- 10. juuli – Boriss Jeltsin vannutati ametisse esimese valitud Venemaa presidendina.
[redigeeri] August
- 16. august – Mihhail Gorbatšov kutsus Baltimaade liidreid 20. augustiks Novo-Ogorjovosse liidulepingut sõlmima.
[redigeeri] September
- ...
[redigeeri] Oktoober
- 29. oktoober – USA kosmosesond Galileo tegi esimese lähifoto asteroidist (951 Gaspra).
[redigeeri] November
- ...
[redigeeri] Detsember
- 1. detsember – ukrainlased hääletasid referendumil Nõukogude Liidust lahkulöömise poolt.
- 23. detsember – Mihhail Gorbatšov andis Boriss Jeltsinile üle Nõukogude Liidu tuumakoodid.
- 26. detsember – Nõukogude Liidu Ülemnõukogu otsustab formaalselt Nõukogude Liidu ja iseenda laiali saata.
- 31. detsember – Nõukogude Liit kaob ametlikult maailmakaardilt.
[redigeeri] Sündmused Eestis
- 3. märts – Eestis toimus iseseisvusreferendum.
- 2. aprill – Eestis läksid ulatusliku hinnatõusuga kallimaks rongi-, bussi- ja lennukipiletid, rõivad, jalatsid ja sõiduautod.
- 17. aprill – Tallinnas rajati Jaan Tõnissoni Insituut.
- 19. august – Nõukogude Liidus algas riigipöördekatse; Tallinna poole hakkasid liikuma sõjaväekolonnid. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu avaldusega riigipöörde kohta Nõukogude Liidus otsustati erakorralised volitused anda Eesti Vabariigi Erakorralisele Kaitsenõukogule.
- 20. august – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu "Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest".
- 8. september – Tallinna lauluväljakul toimus suurüritus "Vabaduse laul".
- 10. september – Eesti sai Euroopa koostöö- ja julgeolekunõupidamise liikmeks.
- 13. september – alustas tööd Põhiseaduse Assamblee. Selle juhatajaks valiti Tõnu Anton.
- 17. september – Eesti sai ÜRO liikmeks.
- 1. oktoober – tulid kasutusele Eesti postmargid.
- 4. oktoober – valitsus otsustas kutsuda Eesti kaitsejõududesse aastatel 1965–1973 sündinud noored.
- 17. oktoober – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu maareformiseaduse.
- 6. november – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu tegi põhimõttelise otsuse taastada 1938. aasta kodakondsusseadus.
- 11. detsember – Abja-Paluoja sai omavalitsusliku alevi staatuse.
- Asutati Aardla järve kaitseala.
- Likvideeriti Aaspere mõisas asunud lastekodu.
[redigeeri] Sündinud
- ...
[redigeeri] Surnud
- 17. jaanuar – Olav V, Norra kuningas
- 17. jaanuar – Giacomo Manzù, itaalia kunstnik
- 23. jaanuar – Northrop Frye, Kanada kirjandusteadlane
- 14. veebruar – Vello Viisimaa, eesti opereti- ja estraadinäitleja
- 2. märts – Serge Gainsbourg, prantsuse laulja
- 2. märts – William Heinesen, kirjanik
- 1. aprill – Martha Graham, USA tantsija ja koreograaf
- 3. aprill – Graham Greene, inglise kirjanik
- 4. aprill – Max Frisch, šveitsi kirjanik
- 20. aprill – Jumdžagijn Tsedenbal, Mongoolia poliitik
- 3. mai – Jerzy Kosiński, kirjanik
- 21. mai – Rajiv Gandhi, India poliitik
- 1. juuni – Wolfgang Stegmüller, filosoof
- 10. juuni – Vercors, prantsuse kirjanik
- 26. juuni – Elmar Tambek, eesti poliitik
- 29. juuni – Henri Lefebvre, prantsuse sotsioloog ja filosoof
- 24. juuli – Isaac Bashevis Singer, kirjanik
- 25. juuli – Lazar Kaganovitš, Nõukogude Liidu poliitik
- 12. august – Ivan Kožedub, sõjaväelendur
- 22. august – Boriss Pugo, Nõukogude Liidu poliitik
- 30. august – Jean Tinguely, šveitsi kunstnik
- 28. september – Miles Davis, USA muusik
- 12. oktoober – Arkadi Strugatski, vene kirjanik
- 24. oktoober – Sergei Ahromejev, Nõukogude sõjaväelane
- 24. oktoober – Gene Roddenberry, USA stsenarist ja produtsent
- 7. november – Tom of Finland, soome kunstnik
- 9. november – Yves Montand, näitleja
- 18. november – Gustáv Husák, Tšehhoslovakkia president
- 20. november – Johan Ungerson, eesti poliitik
- 23. november – Klaus Kinski, näitleja
- 24. november – Freddie Mercury, laulja